Päris punaste juuste otsinguil

Peaaegu kogu oma elu olen ma olnud blond, selline natuke kartulikoorekas. 2015 kevadel hakkasin punapeaks, suve lõpus läksin üle brünetiks. Sel suvel vaatasin oma punapäist pilti ning tundsin, et ma pean uuesti. See olen mina. Ma tahan punast, aga sel korral eriti intensiivset, eriti särtsakat, eriti punast.

Kuna ma olen hästi mugav inimene ja natuke kooner ka, siis ma isegi ei kaalunud juuksuri juurde minekut, vaid astusin poodi, haarasin ühe blondeerija (et tumepruunist vabaneda) ning kõige kärtsuma punase, mille poelettidelt leidsin. Valituks osutus Syoss oleo intense toon nr 5-92 ehk bright red.

Pikemalt mõtlemata panin elus esimest korda oma juuksed blondieerija alla ning tõmbasin neist välja kogu kastani, mis neisse imendunud oli. Kui see tehtud sai ja ma natuke oma kollase pea üle naernud, tegin kiiresti üle Syoss punasega. Tulemusega olin enam kui rahul ja nii õnnelik – ise ka ei uskunud, et olin just üheainsa päevaga end tõeliseks kaunitariks teinud. Toon oli täpselt see, mida püüdma olin läinud ning saavutasin selle täielikult. Kui kõik oleks nii jäänud, siis ma oleksin tänaseni õnnelik olnud. Mis aga juhtus, oli see, et nädal aega hiljem olin ma täiesti tuhm-lilla-roosa. Arvasin, et küllap juuksed pole veel värvi piisavalt omandanud ning värvisin juuksed uuesti sama värviga üle. Ja siis 10 päeva pärast jälle. Ja veel. Ja nii ma tegin päris mitmeid kordi – iga 10-15 päeva järel, et värv oleks erk ja ilus. Pärast värvimist oli alati tulemus suurepärane, kuid vajus juba nädalaga ära, muutudes kahe nädalaga täiesti kohutavaks:

Syoss_1

Kui ma olin umbes 4-5 korda oma juukseid iga 10 päeva järel värvinud, et neid kirkana hoida, otsustasin värvi muuta, et proovida, kas mõni teine firma käsimüügis suudab tagada püsivamat punast.

Järgmisena jäi mulle näppu Garnier Olia toon number 6.60 ehk vibrant red. Syoss ja Olia on mõlemad poelettidel ühed kallimad värvid, kuid ei midagi hullu, kuna supermarketites on nad kõik üsna taskukohased – ehk siis hinnaklass seal 7-8 euro juures. Olia toon oli pärast värvimist peaaegu see, mida soovisin ning üldjoontes võisin rahule jääda. Natuke oleks tahtnud rohkem erksust ja vähem lillakat varju, aga ma olin rahul. Oli üsna särav ning jäin lootma, et seekord ehk püsib paremini. Tegelikult ikkagi ei püsinud. Täpselt samuti, nagu Syossiga, kulus ka Olia üsna kiirelt inetuks. Erinevus oli see, et kui Syossi ära kuludes ei olnud võimalik üldse pead kodust välja pista, siis Olia läks üha… pruunimaks? Ehk et ta ei läinud vanamutilillaks, vaid tõmbas kerge pruunika tooni juurde, kuid jäi siiski täiesti tuhmiks ja ma ei saanud rahul olla.

Olia 1

Kui Olia hakkas maha kuluma, ostsin omale pihutäie toonivaid palsameid (neid Palette fooliumpakendites), millega värskendasin värvi iga nädal ühe korra ning pärast kahte palsamikorda tegin ühe korra jälle Syossoga. Nii püsis värv erksana, kuid ma pidin absoluutselt iga nädal mingi asja omale pähe mätsima. Mõtlesin veel ühele värvile võimaluse anda, et ehk nüüd õnnestub. Teadsin ju küll, et ega punane ei kestagi kaua erksana ja seda peabki koguaeg uuendama, kuid ma oleks tahtnud kasvõi kaks-kolm nädalat vastu pidada enne uuesti värvimist.

Viimasena haarasin Palette kõige punasema värvi, toon nr 575 ehk flaming red. See oli esimene, mille tooniga ma polnud kohe üldse rahul. Syoss oli pärast värvimist väga ilus, Olia üsna ideaalilähedane ning Palette oli täiesti… lilla, pruun? Liiga tume ja liiga tuhm ja üldse mitte selline põlev ja erk, nagu ma ootasin. Küll aga kestab ta kõige kauem. Ka kolme nädala pärast oli toon (eelmistega võrreldes) üsna lähedane sellele, milline oli ta siis, kui värvisin. Ta oli küll tuhmim, kui esialgu, kuid ma julgesin toast välja astuda ilma, et oleksin pidanud omale räti pähe siduma, seda kolm nädalat pärast värvimist.

Palette

Ehk siis – Syoss oli pärast värvimist kõige kaunim, aga kulus maha kõige kiiremini ja kõige koledamaks. Olia oli pärast värvimist täitsa rahuldav, kuid kulus ka üsna kiirelt inetuks. Palette püsis peal kõige kauem, kuid oli algusest peale vale toon.

Rohkem ma ei jaksa proovida :(

Palun öelge mulle ometi, kuidas ma saan omale punased-punased-punased juuksed, mis püsiksid mõned nädalad veatuna??? Ma tahan selliseid juukseid, millele ma ise ka järele vaataks kaubanduskeskuse peegelseintelt ja mis põleksid iga moment mu peas ning säraksid kui tuli! Ma tahan selliseid:

Ideaalpunane

Ma nii väga soovin punaseid juukseid, aga ma kuidagi ei saa. Mulle soovitatakse, et mine juuksurisalongi ja lase teha ilus värv. Aga ma ei ole valmis käima iga kahe nädala järel salongis, maksma 50 eurot, et siis kahe nädala pärast uuesti minna. Ma ei taha, ma tahan ise enda juukseid ilusana hoida! Peab ju mingi variant olema?!

Kuulsin, et on olemas mingi imevärv nimega Elumen. Täiesti uue tehnoloogiaga ja pidi olema… püsiv. Kas punane ka on püsiv? Kuulsin ka seda, et Elumeni pealekandmisel on sada viiskümmend kaks hoiatust, mida peaks teadma… mitmest värvist kokku segama ja..? Ma ei tea. Kas see tegelikult töötab? Ma võiksin näiteks käia üks kord salongis, panevad mulle selle pähe ja edaspidi panen ise? Kas see püsib? Kas see on nii hea, nagu räägitakse?

Mingi võimalus peab ju olema, et olla päris punapea? Selline tõeline.

Help.

One Comment:

  1. Värvina Elumen RR, ehk punasest punasem. Esimene kord lase teha juuksuris üleni, edasi saad põhja ise värvida ning iga umbes 3 kuu järel üleni värvida, et värskendada ka otsi. Juuksuri juures saad täpselt küsida ka ise värvimise kohta. Mina kasutan ka punastele juustele mõeldud KC Professional sarja shampooni ja maski, mis värvimiste vahel värskendavad ja värvi säilitada aitavad.

    Küll aga panen südamele, et kui Tonikat su vannilt eemaldada andis, siis Elumeniga see kindlasti nii lihtsalt ei lähe. :D

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga