La Tabla VOL2 ehk šokolaadikook ja suurepärane teenindus

Kes veel mäletab, siis märtsis kirjutasin sellest, kuidas me La Tablas käisime, magustoitudega superrahule jäime ja kuidas šokolaadikook meil proovimata jäi.

Paar päeva pärast restorani külastust oli mul au suhelda otse La Tabla juhiga, kes kinnitas mulle mu plaani, et me peaksime kindlasti ka šokolaadikoogile võimaluse andma, kuna kook pidi olema nii hea, et see väärib isegi teisest linna otsast kohalesõitu. Selline lubadus tekitas minus muidugi parasjagu huvi ja nii me eelmise nädala lõpus La Tablas tagasi olimegi, vaid selle proovimata koogi pärast.

Šokolaadikook_LaTabla

Kook nägi välja äärmiselt kaunis ja ei saa mainimata jätta, et ta tõesti maitses täpselt sama hästi, kui välja nägi. Tasus minna küll, nagu restoranijuht lubanud oli. Aga see pole üldse mu tänase postituse peamine põhjus.

Ma kirjutan, kuna ma soovin kiita La Tabla teenindust. Veelkord, sest eelmisel korral ei saanud see piisavalt tähelepanu. Me olime härra J-ga taas lummatud, kui võrratut teenindust on võimalik ühes toidukohas saada. Ning me ei räägi siin seekord vaid ühest teenindajast, vaid neist kõikidest. Esimesel külastusel kiitsime meesterahvast, kes meie lauda teenindas, kuna olime väga rahule jäänud. Sel korral sattusime kokku kolme neiuga. Ma nimesid kirja ei pannud, aga see pole üldse tähtis, sest nad kõik olid ääretult-ääretult sõbralikud, abivalmid, naeratavad. Me istusime oma perekesega lauas, sõime kooki ja lihtsalt rääkisime imestusega sellest, kui hea võib ühe restorani teenindus olla. Olen oma blogis ka varasemalt maininud, kui oluline minu jaoks on see, et mind võetakse hästi vastu, aga La Tablas on see täiesti uus tase. Sisse astudes tervitatakse meid nii, nagu oleks meid ammu oodatud. Mind juhatatakse lauda, mult võetakse naerulsui tellimus ja minnakse seda rõõmuga täitma. Kui ma söön oma kooki ja teenindaja läheb parasjagu teist lauda tervitama, isegi, kui ta pole minu laua teenindaja, siis ta mitte ei hoia silmi maas, vaid mu lauast möödudes küsib ta, kuidas meil läheb. Kui mu kook saab söödud, siis ta mitte ei tule vaikides nõusid koristama, vaid vahetab meiega paar sõbralikku lauset ja alles siis võtab nõud. Kui ma hakkan restoranist lahkuma, siis ta saadab mind oma pilgu ja naeratusega ning avaldab lootust, et varsti näeme jälle. Ma peaaegu, et ei tahtnudki ära minna sellise käitumisega – mul oleks nagu kolm uut sõpra korraga tekkinud!

Ja siis ma mõtlen, et kuidas ühel restoranil on õnnestunud leida endale absoluutselt kõrgtasemelised teenindajad, kes jätavad kliendile mulje, et nad tõesti on oodatud, ning teised toidukohad ei suuda kohe kuidagi kedagi sellist leida. Eestis on need inimesed olemas. Juhid, leidke nad ometi üles ja näidake rahvale! Ning – tehke midagi, et nad püsiksid sellisena!

Aitäh, La Tabla, taaskordse ääretult hea kogemuse eest!

One Comment:

  1. Pingback: Cıvata

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga