Restoran Al Bastione

Juba detsembri alguses leppisime preili P-ga kokku, et me peame kindlasti pühade ajal ühe õhtusöögi tegema, et koos mõnusasti aasta lõppu nautida ja ilusad olla. Planeerimise järgus me muidugi mõtlesime end palju kordi tublimateks, kui reaalsus seda lubas, ning lausa arvasime, et teeme sulni õhtusöögi emba-kumba kodus, kokkame terve päeva ning naudime siis poole ööni oma väikeste käekestega valmistatud võrratuid toite, kooke ning joome lugematul arvul klaasidega head veini. Kuupäeva panime kohe paika ja menüüd jäid “hilisemaks kinnitamiseks”. Nojah, kolmekümnes detsember oli äkki ukse ees ning loomulikult hõikasime preili P-ga mõlemad kui ühest suust, et mingit kokkamist siin pärast jõuluvaaritamisi enam ei sünni! Läheme kuhugi restorani.

Mõeldud-tehtud. Kuna ka härra J oli rõõmsasti valmis meiega ühinema, jäi kohavalik tema leida. Natuke otsimist ning ta pakkus välja Vanalinnas asuva Itaalia restorani Al Bastione. Olime kõik nõus ning broneerisime laua.

Al Bastione (6)

Kohale jõudes tervitas meid kena noormees nimega Markus. Restoran oli ilus, avar ja sumeda valgusega. Peale meie oli kohal veel vaid paar seltskonda, seega oli restoran üsna inimtühi. Teenindaja oli väga viisakas ja abivalmis.

Al Bastione (1)

Al Bastione (2)

Meie olime juba enne restorani jõudmist preili P-ga otsustanud, et sellest saab korralik pitsaõhtu. Nii tema kui ka minu laps olid sama meelt. Mina valisin pitsa nimega Primo Amore, preili P väljavalituks sai Brie, porcini e speck. Mõlemad mudilased said lastepitsa. Härra J vooluga kaasa ei läinud, vaid eelistas hoopis puravikurisotot.

Kuna me mõlemad palusime preili P-ga enda pitsadele lisada rohkelt rukolat, siis nägid meie pitsad üsna ühetaolised välja, aga lõhnasid väga hõrgutavalt ja täiesti erinevalt.

Al Bastione (5)

Al Bastione (3)

Pitsad olid väga mõnusad ja itaallaslikult õhukesed. Maitset jagus kõikidel just nii, nagu oli tellitud. Ma ootasin pitsa pealt bried ja seda ma seal ka väga mõnusasti tundsin. Preili P puravikkudega pitsa oli tõesti puravikumaitseline. Ka härra J oli lõpuks ometi rahul, et sai seda, mida oli küsinud – puraviku risotos oli tõesti rohkelt puravikke. Meenutasime erinevaid olukordi, kus nimi ütleb küll üht, aga sageli on siiski maitseid keeruline toidust üles leida. Näiteks on härra J-l jäänud korduvalt sinihallitusjuust leidmata või sinep või mesi, mida on toidu nimes lubatud. Sel korral aga olid kõik maitsed vägagi olemas. Küll aga olid toidud veidike ülesoolatud. Mind see väga ei häirinud, kuna ma söön meeleldi veidi soolasemat toitu, kuid siiski märkasin, et mu pitsa on soolasem, kui harjunud olin. Kohe, kui olin oma mõtte ära mõelnud, kuulsin, et ka lauakaaslaste toidud olid ülemäära soolased. Preili P-l seda lausa häirivalt. Seega, kes väga soolaseid toite ei armasta, sellele võib asi  natuke ebameeldiv olla. Aga nagu ütlesin, minu pitsanautimist see ei seganud, kuna mulle sool meeldib.
Laste pitsad olid vahvate nägudega ning lastele maitsesid väga. Tõstatasid vaid küsimuse, et kas tegu on karu või kassiga. Kui nad seda teenindajalt küsisid, arvas viimane, et ilmselt oli kokk tegelikult hoopis tema nägu püüdnud teha. Lastel oli lõbus.

Al Bastione (4)

Teenindaja oli üldse oma väljaütlemistega meeldivalt lõbus ja tore, seltsis lastega ning jagas oma arvamusi. Kui magustoitusid valima hakkasime, siis ta küll püüdis meid valikul aidata, kuid üldiselt jäi see sellele tasemele, et ta andis teada, milline tema lemmik dessert on. Väga palju infot me sellest ei saanud, kuid valikud said tehtud sellegipoolest.

Preili P otsustas kiirelt laimikoogi (esimene pilt) kasuks, härra J valis välja tiramisu (teise pildi esiplaanil) ning mina tellisin pika valimise peale pistaatsia semifreddo (teise pildi tagaplaanil). Lapsed said mõlemad jäätisepalli (viimane pilt).

Al Bastione (9)

Al Bastione (8)

Al Bastione (7)

Preili P jäi oma laimikoogiga äärmiselt rahule. Esimeste tükikeste juures ta küll arvas, et on liiga laimiselt hapu, aga see arvamus muutus umbes kolmanda lusikatäiega, kui ta kuulutas desserdi absoluutselt suurepäraseks. Härra J ütles välja lausa nii julged sõnad, et maitse poolest oli see parim tiramisu, mida ta saanud, kuid konsistentsi poolest tundis puudust tiramisu-küpsisest, kuna tegu oli peamiselt kreemimaiusega. Minul enda magustoidule nii palju kiidusõnu kahjuks ei jagunud. Alguses arvasin, et ehk olen ise taas liig pirtsakas oma “liiga magus”-jutuga, kuid kui olin kaaslastele oma magustoitu proovida andnud, kinnitasid nemadki, et nad poleks suutnud seda väga nautida, kuna tõesti oli tegu lihtsalt ühe mürkmagusa külma massiga. Laste jäätised olid maitsvad, kuid väga jääkristalsed – ei oskagi öelda, kas tegu oli väga kiire külmutamisprotsessiga või oli jäätis piimast, mitte koorest. Lapsi asi ei häirinud ning kiitsid mõlemad oma magusat taevani.

Ahjaa, majavein oli täitsa hea ja nauditav ning toitude kõrvale serveeritud sai ja või olid samuti väga omapärased, kus või oli mõnusalt maitsekas ning küpsetisi kahte sorti.

Kokkuvõtvalt öeldes olime igatahes rahule jäänud. Seltskond oli kõikseparem, restoran nägi poolpiduliku istumise jaoks välja täpselt see õige ning teenindus oli tasemel.

Meie hinnang:

Interjöör: 9/10
Teenindus: 9/10
Toit: 8/10

Al Bastione restorani kohta leiab infot SIIT.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga