Kadaka Selveri halb teenindus ja “soodushinnad”

Ükskord varem  olen ma siin juba Kadaka Selverist juttu teinud. Ja ühel korral hiljem olen oma hea südamega mõelnud, et kas ehk tegin neile sellega liiga ja peaksin postituse eemaldama, kuna teisi poekette pole ma blogis kajastanud. Täna aga veendusin, et ei, ma ei ole neile liiga teinud, sest teistes poekettides pole mind iial nii kehvasti koheldud ka, kuid nemad jätkavad seda ikka!

Täna juhtus minuga kohe eriti vastik olukord ning ma tõesti soovin, et suudaksin edaspidi meeles pidada, et ma enam ei läheks sinna poodi. On nii palju teisi kauplusi, kust oma oste teha. Milleks rikkuda oma hommikuid, päevi ja õhtuid selliste vahejuhtumitega? Eriti, kui see pole üldse mitte esimene kord pettuda.

Läksin hommikul vara Selverisse, kuna lapsele oli punaseid sukkpükse vaja. Jõudsin teisele korrusele, valisin sukad välja ning tagasi eskalaatori juurde sammudes avastasin ühe sooduskasti.  Teate küll, Selverites on kombeks soodushindadega asjad panna eraldi kasti ning juures on siis kollased A4 hinnakirjad. Kastis oli hulgim punaseid pakse sukkpükse lastele, hind 1 euro. Muidugi valisin kohe sealt veel ühed punased sukad, kuna hind oli tõesti hea. Läksin alla kassasse, seekord ei kasutanud ma iseteeninduspulti vaid astusin järjekorda. Müüja lõi mu  neli asja läbi, need soodushinnaga sukapüksid kõige viimasena. Ja siis see algas.

KadakaSukkpüksid

Kassaaparaat luges hinnaks 6,90. Ma veel ei öelnud midagi vaid ootasin. Müüja avastas paki peal ilutseva erkoranži hinna “€ 1.00”. Ta vaatas seda, ilmselgelt üllatusega. Siis vaatas kassaaparaadil olevat hinda. Siis uuesti sukkpükstel olevat. Siis luges silmnähtavalt triipkoodil olevaid numbreid ning võrdles seda kassaaparaadil olevaga. Ma olin vait ja ei öelnud midagi, inimene tegi oma tööd. Siis aga pani ta need sukkpüksid kassalindile, kus mu ülejäänud kaup, ning küsis mu käest ostude summa, mida kassaaparaat oli talle näidanud. Mitte ühtegi sõna soodushinnaga sukkpükste kohta, kuigi ta oli neid ilmselgelt näinud, uurinud ja oma peas kaalunud üht- ja teistpidi. Ma siis küsisin, aga et need sukad olid ju 1 euro, aga te küsite minu käest praegu 6.90?! Seepeale teatas müüja, et aga ta ei saa mitte midagi teha, kuna tema töötab triipkoodidega ning triipkood annab sellise hinna ja rohkem ei saa tema mitte midagi teha! Ma vastasin, et aga te ju nägite, et seal on mingi ebakõla – kas nüüd lihtsalt vaikite selle maha ja küsite minu käest täissumma ning ongi sellega otsustatud? Siis teatas ta mulle midagi, mille eesmärgist ma väga aru ei saanud – ütles, et kui tema selle kassa tagant püsti tõuseb, on ka tema potentsiaalne ostja ja seega ta ei saa mitte midagi teha. Ma ei osanud selle statementi peale midagi kosta, vaid küsisin uuesti oma sukkade kohta, et mis nendega ikkagi edasi saab, ma soovin neid 1 euroga, nagu hind peal on. Seepeale teatas müüja, et nojah, kuna tema midagi teha ei saa, siis peaksin ma nendega infoletti minema pärast maksmist. Siis ütlesin, et selge – väga hea meelega lähen, aga et ta oleks pidanud mulle seda kohe ütlema, kui märkas, et on hinnaerinevus. Ütlesin talle otse, et mina kliendina ei pea hinnaerinevusi jälgima, vaid ikkagi kui tema silmnähtavalt seda erinevust märkas, oleks pidanud ta mulle kohe ütlema, et kuna tema ei saa süsteemis hinda muuta, siis peaksin ma suunduma nende sukkadega infoletti, kus asi korda aetakse ja kõik on õnnelikud. Minu sellise mõtteavalduse peale võttis müüja vihaselt mu sukad, eemaldas need kaubanimekirjast kassaaparaadis ning viskas kuhugi enda kõrval olevasse kotti. Ma üllatusin ja küsisin, et mis nüüd? Ma ju soovin neid sukkasid. Müüja oli juba päris vihane ja ütles mulle, et aga need on ju teile liiga kallid! Mul hakkas selle peale päris lõbus. Ütlesin, et ei ole kallid – nad maksavad ju üks euro. “Aga selleks peate te kõigepealt maksma 6.90 ja alles hiljem saate raha tagasi!” viskas müüja vastu. Ma vastasin, et see sobib mulle, aga et siiski oleks pidanud ta mind kohe alguses nii juhendama. Ta lõi sukad uuesti läbi, ilmselgelt äärmiselt ärritunud, viskas need kassalindile, andis mulle tšeki ja ei öelnud sõnagi. Ma läksin infoletti, küsisin üleliigse raha tagasi ja oligi asi korras.

Kas mina olen ebanormaalne või ei ole selline käitumine müüja poolt päris aktsepteeritav?! Muidugi ma tean, et kui mul on pretensioone, siis ma pean infoletti pöörduma. Aga kui müüja ilmselgelt näeb, et hinnaga on midagi väga valesti (SEITSMEKORDNE hinnaerinevus!) ja ta ei kavatse sõnagi selle kohta öelda, siis see pole minu jaoks päris okei. Ja kui ka esimese küsimise peale, et mis sellega nüüd edasi saab, ei ütle ta mulle, et mul on siiski oma raha võimalik infoletist tagasi saada, vaid teatab, et tema ei saa midagi teha, sest tema töötab triipkoodidega, siis kas ei jää kliendile muljet, et tegelikult ongi need soodushinnad täielik jama ning nendega ei saagi midagi teha? Peangi 1 euro asemel 7 maksma?

Kui mul oleks olnud korvitäis kaupa, siis ma poleks isegi ehk näinud, et minu käest nii palju rohkem küsitakse. See ei ole ju ometi kliendi töö, et ta peab kõik oma kaupade hinnad pähe õppima enne, kui kassasse pöördub? Ja siis veel tagatipuks sellise teeninduse osaliseks saada?!

Ma tõesti soovin, et ma jätaksin selle juhtumi meelde ja et vähemalt mõni lugeja ka jätaks ja ei teeks enam asja Kadaka Selverisse. Ükski inimene ei pea saama sellise klienditeeninduse osaliseks. Ei pea!

Kusjuures ma paneksin siia selle müüja nime ka, aga millegipärast on ostutšekil vaid numbrikombinatsioonid, mis ei anna mulle aimu, mis nimelisega tegemist oli. Seekord oli keegi, keda ma seal varem kohanud ei olnud, selline keskealine naisterahvas. Kui Selver soovib teada, siis palun küsigu mu käest ja saadan tšeki pealt andmed. Side lõpp.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga