Restoran Mimosa

Eile õhtul pakkus härra J välja, et võiksime Mimosasse minna. Ma polnud sellisest kohast kuulnudki, kuid usaldan reeglina ta ettepanekuid ja olin rõõmsasti nõus. Eriti, kuna meil oli täiesti vaba õhtu minna seekord kahekesi. Mimosa asub väga omapärase koha peal Järve keskuse läheduses, aga teiselpool raudteed.

Kohale sõitsime pilkases pimeduses ning kohe oli näha, kui restoran Mimosa puude varjust välja ilmus. Mõnusalt valgustatud ja võimatu märkamata jätta. Esmapilgul meenutas mulle natuke Mustamäel asuvat Umamit, mis on samuti suures elumajas ning keset suurt magistraali.  Mimosa 9

Sisse astudes oli soe tunne. Mitte ainult soojuse pärast, kuigi ka seda jätkus külmast ilmast tulles, kuid kõik mu meeled tajusid soojust. Kõik oli nagu vanaaegse foto või teatrilava pealt mu silme ette tulnud. Roosad kahelepoole põimitud kardinad, puidust sisustus, pehmed tugitoolid, soe õhk ja naeratavad näod. Restoran asus kahel korrusel, mis viis erinevatesse tubadesse, justkui kellegi kodu. Ta tõesti oli Umami moodi, kuid veel soojem, veel armsam ja veel hubasem. Kohe sisse astudes oli mälust kui peoga pühitud, et see asub nii raudtee kui suure Viljandi maantee vahetus läheduses, otse ristmikul.

Mimosa 8

Restoranis oli palju inimesi ning meid võttis vastu üks väga armas preili. Ta küsis, kas oleme Mimosas esimest korda ning saades jaatava vastuse, avaldas heameelt, et me lõpuks tulime. Seejärel juhatas ta meid teisele korrusele, kus oli sarnaselt esimeselegi korrusele väga soe ja hubane. Saime omale kahe inimese laua, mis oli meile täpselt perfektne. Istusime rõõmsasti, võtsime menüüd ning noogutasime härra J-ga teineteisele rahulolevalt. Teretulemast meie õhtusöögile!

Mimosa 2

Mimosa 1

Mimosa 3

Üleval korrusel võttis meid üle teine teenindaja, taaskord äärmiselt armsa ja sõbraliku olemisega. Seekord meesterahvas, keda ma vist ei näinud õhtu jooksul kordagi naeratuseta. Koguaeg oli ta rõõmsameelne, särtsakas ja jõudis kõikjale. Seeaeg, kui ta oli meid jätnud menüüdega tutvuma, kuulsime, kuidas ta kõrvallauale magustoidumenüüd üksipulgi lahti seletas. Mis võiks kellelegi sobida, milliste nüanssidega saab arvestada ning milliseid emotsioone võib oodata. Vaatasime taaskord härra J-ga üksteist, meenutades seda, millest NOA restorani teeninduse puhul olin puudust tundnud – ikka saab küll väga mõnusasti soovitusi jagada, ilma, et midagi peale kellelegi suruks või kliendi eelistusi kõrvale jätaks.

Mimosa 4

Toitude valimine võttis meil omajagu aega, kuna kõik tundus kirjelduse järgi mõnus ja maitsev. Mulle meeldib, kui menüüs on kogu sisu lahti kirjeldatud, mis panevad süljenäärmed tööle ning tekitavad isu. Nii jääb mulje, nagu oleksin paradiisi sattunud ning tahaks lihtsalt kõike proovida.

Lõpuks me oma valikuni ikkagi jõudsime. Mina tellisin endale madalal temperatuuril küpsetatud seasisefilee ning härra J seekordseks valikuks sai valge kala.

Mimosa 5

Mimosa 6

Kui toidud kohale jõudsid, olin mina pealaest sabaotsani müüdud! Täiesti. See aroom, mis mu siga saatis, see välimus, see kaste, see maitse! Ohh, see oligi paradiis! Ma ei tea, kas ma üldse midagi nii maitsvat oma elus enne olen saanud. Äkki olen, aga seal oli küll selline tunne, et see on maailmaparim asi, mida mu meeled võiksid tunda. Praegugi siin seda kirja pannes hakkavad maitsemeeled tööle ning tahaksin uuesti Mimosasse rutata. See oli tõesti imelisemast imelisem! Ka härra J, kes ei ole muidu suurem asi lihasõber, ampsas mu praadi mitu korda ja mõmises rahulolust. Ohh, miks ma ei võiks iga päev midagi nii maitsvat süüa!

Härra J kala ma proovisin ning ma arvan, et see oli täpselt selline, nagu üks valge kala olema peab. Mitte eriti tugeva maitsega. Ma ise tellin äärmiselt harva kala, sest sellest on minu arvates alati üsna raske mingeid erilisi maitseid kinni püüda. Härra J ise ütles, et kala oli hea, kuid vist oli temagi mu seast ja ploomikastmest niivõrd lummatud, et kalale niipalju häid sõnu ei jagunud. Kuid siiski oli ta rahule jäänud.

Kui taldrikud olid puhtaks kraabitud, otsustasime anda ka magustoitudele võimaluse. Härra J oli juba pearooga valides kindel, et ta tahab proovida jäist toorjuustukooki ja selle ta telliski. Mina valisin alt letist šokolaadipalli.

Mimosa 7

Kui magustoidud saabusid, siis ei saanud ma enam üldse härra J-ga jutule, sest ta sõi oma üüratut ja külma toorjuustukooki, tegi nii rahulolevat nägu, mida on võimatu unustada, ja lihtsalt oli. Siililegi oli selge, et tema jaoks oli paradiis saabunud ning mitte midagi muud ei olnudki vaja. Mina vaatasin seda pilti lummatult ning ampsasin kõrvale oma šokolaadipalli, mis oli väga-väga intensiivne šokolaadist pall. Iga tumeda šokolaadi armastaja unistus. Mina šokolaadikülluse tõttu palli lõpuni süüa ei suutnud, kuid see polnud üldse halb märk. Ma olin oma desserdivajaduse kätte saanud ning mõtlesin, et küll on kena, et me Mimosasse sattusime!

Meie hinnang:

Interjöör: 10/10
Toit: 10/10
Teenindus: 10/10

Mimosa kohta leiab infot SIIT.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga